Kukkumine ja muljumine
Kukkumine mähkimislaualt, voodist või diivanilt ei ole imikueas just haruldane. Kuna beebide kolju on elastne, on sellised kukkumised tavaliselt ohutud. Vahetevahel võib aga tekkida koljuluu murd või koljusisene verevalandus. Suuremad lapsed kukuvad tavaliselt joostes või hüpates, põrkavad üksteise või mõne asja vastu. Tihti jäävad lastel käed või sõrmed ukse vahele. Sagedamini piirdub kukkumine ehmatuse ja mõne sinikaga. Kukkudes viga saanud koes võivad puruneda väikesed veresooned ja tekib verimuhk ehk hematoom.
Mida teha?
• Kui laps on kukkumise järgselt täiesti vaikne või nutab nõrgalt ja kiljuvalt; oksendab või jääb ootamatult uniseks või magama, tuleks kahtlustada ajupõrutust või koljuluu murdu. Sel juhul viige oma laps läbivaatuseks haiglasse!
• Muljumishaava, valutavat kohta või paistetust saab kohe leevendada külmaga (jääkoti või jaheda veega või külma metalliga). Kui muljuda saanud jäse on liigutamisel valulik või hematoom ja muljumishaav kolme-nelja päeva jooksul ei kao, näidake last arstile - võib-olla on tal nihestus või isegi luumurd.
• Ukse vahele jäänud kätt või sõrmi hoidke valu leevendamiseks jooksva külma vee all. Tugeva valu korral andke lapsele valuvaigistit, näiteks paratsetamooli, ning viige ta arsti juurde. Kui sõrm on otsast ära, võtke see puhtas plastikkotis haiglasse kaasa.
• Iga kukkumise järel peaks laps rahulikult lamama, kuni on selge, et vigastusi ei ole.
Ärge jätke beebit mähkimislauale või diivanile kunagi üksinda! Kõik vajalik mähkmete vahetamiseks pange enne käeulatusse valmis. Kui tekib vajadus midagi tuua või heliseb telefon, võtke laps endaga kaasa!
