Põletus
Uudishimu ja avastamisvajaduse tõttu katsuvad lapsed pliiti ja triikrauda või põletavad end kuuma veega, mängivad elektrijuhtmete ja pistikutega või uudistavad lahtist tuld. Põletusi juhtub neil sageli, mille raskus sõltub sellest, kui suur nahapind on kahjustatud.
Tüüpilised tunnused:
• punetav nahk ja valu kahjustatud piirkonnas;
• kiiresti tekkivad vesivillid;
• valge või söestunud nahk;
• laialdase või sügava põletuse korral tekib šokk: kahvatus, külm higine nahk, hingeldamine, kiire pulss, peapööritus, teadvuse kaotus.
Mida teha?
• Põletada saanud kehaosad tuleb kiiresti jahutada, hoides neid 10 – 15 minutit jooksva jaheda vee all. Ulatusliku põletuse korral pange laps koos riietega duši alla. Lõpetage protseduur kohe, kui lapsel hakkab külm.
• Kui lapse riided põlevad, pange ta põrandale, põlev koht ülespoole. Kustutage leek ämbritäie veega või mässige laps tulekindla riide sisse. Vett olgu ohtralt! Kui vett on vähe, tekib lisaks aurupõletus.
• Põlenud riided eemaldage kiiresti, lõigake need katki. Kui materjal on naha küljes kinni, ärge seda kiskuge.
• Andke lapsele sooja juua.
• Kui lapsel on šoki tunnused, kuid ta on teadvusel, asetage ta pikali, pea allapoole ja jalad üles. Helistage 112.
• Kui laps on teadvuse kaotanud, pange ta külili ja helistage 112. Kontrollige lapse pulssi ja hingamist. Südame- või hingamisseiskuse korral alustage kohe elustamist.
• Punetuse või villidena väikest põletust võib kodus ravida. Algul pange peale steriilne side, hiljem kiirendab paranemist bepanteensalv.
• Suuremat ala haarava või naha tumenemisega põletust peab ravima haiglas.
Põletuse ulatust ja sügavust on raske hinnata. Kutsuge kiirabi iga suurema põletuse korral! Kui arvate, et laps viiakse haiglasse, ärge siduge haavu kinni, sest side võib kahjustatud naha külge jääda ning selle eemaldamine on valus.
