Riidest mähkmed

Riidest mähkmed on paremad lapsele ja loodusele

Tänapäeval on inimesed teadlikud tarbijad. Ostetakse looduslikust kangast riideid, söödakse e-ainete vabasid toitusid. Aga mähkmed ostetakse mõtlemata, millest need täpselt valmistatud on ja mida sisaldavad. Riidest mähkmed on tagasi ja enam ei tähenda riidest mähe ainult marlilappi, mis kõik läbi laseb. Valik on nii suur, et võtab silme eest kirjuks!

Millised on moodsad riidest mähkmed?

Moodsad riidest mähkmed koosnevad 3 kihist (nagu pabermähegi) :

• Välimine ehk vettpidav ja hingav kiht

• Sisemine ehk imav kiht

• Kuiva hoidev kiht (biolagunev paber või kangas)

Valida on mitme erineva mähkme tüübi vahel. Kui tahad mugavust ja lihtsust siis vali AIO ehk kõik ühes mähe. See näeb välja nagu pabermähe, kõik kihid on juba omavahel kokku õmmeldud ja piisab vaid mähkme lapsele alla panemisest ning trukkide või krõpsudega kinnitamisest. Taskumähkmed on sama lihtsad kasutada aga vajavad enne kasutamist lisaimu taskusse toppimist. Mähe ise koosneb kahest omavahel kokku õmmeldud kihist, ette või taha ossa on jäetud taskuava, kuhu pannakse imav sisu. Taskumähkmed kuivavad kiiremini kui AIO’d ja seepärast kuivavad ka toas kiiresti. Kõige „keerulisem“ on kahe osaline süsteem, mis koosneb imavast sisemähkmest, mille peale pannakse mähkmekate. Sisemähkmena võib kasutada traditsoonilist nelinurkset mähet või vormiõmmeldud mähkmepükse. Mähkmekatte valikul on oluline, et see oleks hingav.

Vettpidava kihina või mähkmekatte valmistamises kasutatakse põhiliselt PUL või TPU kangast. Mõlemad on sünteetilised ja ei ole biolagunevad. Kuid selle eest on hingavad ning ei sisalda kemikaale. Mähkmekatteid tehakse ka villasest (lõngast või riidest), mis on eriti hingav. Vill imab ise ning neutraliseerib pissi lõhna. Imava kangana kasutatakse palju puuvillast, uuemaks trendiks on kanepi ja bambuse kasutamine, mis on mitmeid kordi imavamad kui puuvill ja antibakteriaalsete omadustega. Taskumähkmete sisusid tehakse mikrokiust, mille imamisvõime on väga suur aga mida selle tõttu ei tohi panna vastu lapse nahka. Kuiva hoidva kihina õmmeldakse taskumähkmete ja AIO’de sisemiseks kihiks mikrofliis või coolmax. Mõlemad tunduvad ka märjana kuivad. Mähkme sisse võib veel panna mähkmepaberi. See hoiab lapse pepu kuivana ja samal ajal lihtsustab mähkmete pesemist, sest mustuse saab koos paberiga tualetipotist alla lasta.

Kuidas riidest mähkmeid pesta?

Riidest mähkmeid võib pesta koos teiste riietega, villa(heide)pükse peab käsitsi pesema. Looduse seisukohalt oleks kõige säästlikum kasutada looduslikku pesuvahendit, pesta madalal temperatuuril, pesta pesumasina täis korraga ja kuivatada õues. Aga ka tavaline pesupulber peseb mähkmed puhtaks. Mida paksem on mähe, seda suurem on võimalus, et pesupulber hakkab kihtide vahele ladestuma. Seepärast soovitatakse lisaloputust, eriti sünteetiliste kangaste ja AIO’de pesemisel.

Moodsad riidest mähkmed ei kannata keetmist ega triikimist. Nelinurkseid mähkmeid võib soovi korral triikida kuid vormiõmmeldud mähkmeid mitte. Kui muretsed bakterite pärast siis neid aitab hävitada päikese käes pleegitamine või spetsiaalse antibakteriaalse hoolduspulbri kasutamine.

Kas riidest mähkmete kasutamine on odavam?

Riidest mähkmed tunduvad esmapilgul väga kallid. Selleks on kaks peamist põhjust:

1. Enamasti kasutatakse õmblemiseks ökomärgistega kangaid

2. Riidest mähkmed on korduvkasutatavad – kui pabermähe kestab 3 tundi, siis riidest mähe 3 aastat.

Kui pabermähkmeid vajab laps 1 aasta peale 2555 (365 päeva X 7 mähet/päevas), siis riidest mähkmeid läheb vaja umbes 20-24. Kasutades ühes suuruses mähkmeid, mille suurust saab trukkidega reguleerida, võib terve lapse mähkmeea saada hakkama ainult 24 mähkmega. Vastsündinule võivad ühes suuruses mähkmed ikkagi liiga suureks jääda, seepärast tuleks alguses osta päris pisikestele mõeldud riidest mähkmed. Kindlas suuruses mähkmed (nagu pabermähkmed) on vaja vahepeal juurde osta.

Kõige rohkem saab säästa kui kasutad riidest mähkmeid järgmise lapsega ja/või õmbled need ise. Kasutatud voodilinadest, saunarätikutest või väikseks jäänud villasest kampsunist saab kerge vaevaga mähkmed õmmelda. Kasutatud flanell ja frotee imabki kõige rohkem, samal ajal on materjali taaskasutamine väga loodussõbralik. Kui laps on mähkmetest välja kasvanud võib need jätta ootama järgmist või müüa maha.

Riidest mähkemete pesemiseks kulub küll vett ja elektrit, kuid säästate prügiveo pealt. Kui peres on rohkem kui üks laps siis mähkmetest tulenevat lisa pesukogust pole märgatagi.

Miks kasutada riidest mähkmeid?

Ühekordsed pabermähkmeid on lihtne ja mugav kasutada. Võtad mähkme pakist, paned lapsele alla ja kui see mustaks saab siis viskad pürgikasti. Sedasi rändab prügikasti üks mähe teise järel 2-2,5 aastat, keskmiselt 2555 mähet ühe lapse kohta aastas­­­­. Prügimäel lagunevad pabermähkmed umbes 450 aastaga⁽¹⁾ . Kui need omakorda mässida kilesse (mähkmekonteinerit kasutades, prügikotti pannes) siis võtab lagunemine veelgi kauem aega.

Pabermähkmed on täis erinevaid sünteetilisi lisaaineid, et hoida laps „õnnelikuna“. Need lisaained ongi erinevate mähkmeallergiate põhjustajateks. Kõige ohtlikumateks peetakse 3 – SAPi (super imavat geeli ehk sodium polyacrylate), TBT (tributüültina) ja klooriga pleegitatud mähkmetes leiduvat dioksiini⁽²⁾ . Pole teostatuid uuringuid, kui palju neist kemikaalidest läbi lapse naha lähevad, mis täpselt toimub mustas mähkmes või kui paljud hilisemas eas välja löönud haigustest on tingitud igapäevasest kokkupuutest nende kemikaalidega.

Ühekordne ökomähe on pabermähkmetest kõige tervislikum valik. Seal puuduvad tüüpilised lisaained ning kui pleegitatakse, siis ainult hapnikuga. Samuti kasutatakse ökomähkmete valmistamisel bioplastikut (nt maisitärklis) ja teisi looduslikke kiude. Täielikuks mähkmete komposteerumiseks on vaja tagada hapniku juurde pääs, mõnedele soovitatakse lausa vihmaussikomposti.

Riidest mähkmed, eriti taaskasutatud või ökomärgistusega kangast, ei sisalda kemikaale. Need on hingavad ja nahasõbralikud.

⁽¹⁾ http://www.realdiaperassociation.org/diaperfacts.php

⁽²⁾ http://des.nh.gov/organization/divisions/water/wmb/coastal/trash/documents/marine_debris.pdf

1 pilt – Imse Vimse AIO (kõik ühes mähe)

2 pilt – Vanast new wool kampsunist villapüksid

3 pilt – „kristalliseerunud“ SAP Muumi ökomähkmes

Autor: Katrin Rosin