Rauavaegusaneemia
Rauavaegusaneemia on kehvveresuse ehk aneemia kõige sagedasem vorm lastel ja kõige sagedasem toitumisega seotud haigus maailmas.
Miks raud on vajalik ja kus teda leidub?
Rauda on vaja kudede taastamiseks ja punalibledes sisalduva hapnikku transportiva aine- hemoglobiini – tootmiseks. Rauda on vaja koguni ajukoes ja immuunsüsteemis. Rauapuuduse tagajärjel vere punaliblede hapnikukandmisvõime väheneb. Lastel võivad rauavaegus ja rauavaegusaneemia mõjutada isegi arengut. Väikelapseeas põeb laps niikuinii suhteliselt sageli viirusinfektsioone, rauapuudus võib veelgi soodustada sagedast haigestumist.
Iga päev on inimorganismil vaja orienteeruvalt 1 mg rauda. Sooletraktis imendub ainult 10% toidus olevast rauast ja imenduva raua kogus oleneb toidust, mida laps saab. Näiteks rinnapiimas olevast rauast imendub ligi 50%, imiku piimasegus ja lehmapiimas olevast rauast ainult 10%. Väikelaps peaks toiduga saama 8 mg rauda päevas. Täiskasvanu saab 95 % vajaminevast rauast vanade punaliblede lagundamisel vabanevast rauast ja 5% peaks lisanduma toiduga. Lapsed saavad 70 % rauast punaliblede lagunemisel ja seetõttu peab toiduga saadava raua osakaal olema koguni 30%.
Parim rauaallikas on liha. Head rauaallikad on veel maks ja kala (sardiinid). Keskmise rauasisaldusega on herned, oad, spargelkapsas, maasikad ja granaatõunad, kuid taimsest toidust imendub rauda vähe, ka võivad maasikad ja granaatõunad tekitada lapsel allergiat.
Vastsündinud saavad oma rauatagavara kaasa emalt, millest jätkub ajaliselt sündinud lapsel 6 esimeseks elukuuks. Seejärel hakkab lapse rauatagavara suuresti sõltuma toiduga saadavast rauast. Enneaegselt sündinute rauatagavara on väga väike ja rauavaegus kujuneb neil juba esimestel elukuudel.
Rauavaegusaneemia on kõige sagedasem aneemia lastel ja sagedaim vanusgrupis 6 kuud – 3 aastat ning puberteedieas. Neis vanusgruppides on kiire kasvamise tõttu rauavajadus suur.
Miks rauavaegus tekib?
Esimese eluaasta teisel poolel on rauavaeguse põhiliseks põhjuseks lehmapiimaga või joogijogurtiga toitmine. Sageli ei saa lehmapiimatoidul olev laps ka lisatoitu, milleks on juurviljapüree ja liha. Juba eelpool oli juttu, et lehmapiimast imendub rauda võrreldes rinnapiimaga vähe. Imiku piimasegud põhinevad samuti lehmapiimal, kuid on rauaga rikastatud.
Kui lehmapiim on ja jääb ainukeseks toiduks, siis kujuneb esimese eluaasta lõpuks rauavaegus. Toitumissoovituste järgi peaksid kõik imikud olenemata sellest, kas imik saab rinnapiima või imiku piimasegu, 6-kuuselt saama lisatoitu (juurviljapüree, puuviljapüree, puder) ning kohe varsti peaks lisanduma liha. Hästi on teada, et vorst, viiner või sardell liha ei asenda. Lehmapiima võiks hakata andma alles teisel eluaastal.
Rauapuuduse põhjused teisel eluaastal
Kõige sagedasemaks rauavaeguse põhjuseks on toitmine põhiliselt või ainult lehmapiimaga. Toitmine lutipudelist on oluline tegur, miks laps on ainult lehmapiimatoidul. Söötmine lutipudelist veel teiselgi eluaastal on meil praegu veel üsna levinud. Laps on võimeline tassist jooma juba teisel elupoolaastal. Kui last ei võõrutata sel perioodil lutipudelist, siis eelistab ta söömist lutipudelist ja toitub põhiliselt piimast (joogijogurtist). Nii sööb laps 5-6 pudelitäit päevas, see on 1-1,5 liitrit piima! Vahel uinub laps koos lutipudeliga ja ka öösel täidetakse lutipudel korduvalt piima või jogurtiga. Lutipudelist ööpäeva jooksul saadud suur piima- või jogurtikogus katab suurepäraselt lapse toiduenergia vajaduse. Laps kasvab hästi, kuid laua juures muud toitu ei võta, sest kõht ei ole tühi. Nii jääb söömata ka liha ja muu toit ning tasapisi kujuneb rauavaegus. Arsti poole pöördutakse kaebusega, et laps ei söö midagi! Osa lapsi satub hambaarsti vastuvõtule, kuna piimahambad lagunevad. Lutipudelist sööva lapse hammastel on pidev kontakt kas piimasuhkru või mahlas oleva puuviljasuhkruga, viimased aga soodustavad kaariese teket (nn. Lutipudelikaaries). Laps hakkab laua juures ka muud toitu sööma, kui lutipudelist loobutakse. Esialgu on laps paarkolm päeva rahutum, pahuram ja ei maga hästi, kuid seejärel hakkab kenasti koos teistega sööma. Soovitatav lehmapiima kogus selles vanusgrupis on 500-600 ml päevas.
Teiseks oluliseks rauavaeguse põhjuseks teisel eluaastal on hiline rinnast võõrutamine ja/või toitmine ainult rinnapiimaga. Nagu eespool juba juttu oli, katab rinnapiim lapse toitainete, mineraalainete, sealhulgas raua vajaduse, vitamiinide (välja arvatud vitamiin D) ja toiduenergia vajaduse ainult esimesel elupoolaastal. Juba teisel elupoolaastal peaks ka rinnapiimatoidul olev laps saama kindlasti lisatoitu.
Kolmandaks põhjuseks, mis võib viia rauavaeguse kuju nemisele, on liha mittesöömine. Laps ei söö liha ja korjab ka väikseimad lihatükid-kiud korduvalt toidust välja. Vahel õnnestub lapsele anda näiteks pasteeti. Joogiks võiks neil lastel olla imiku piimasegu lehmapiima asemel, kuna imiku piimasegud on rauarikkamad. Vahel harva on vaja lisaks ka rauapreparaati.
Harva on rauavaeguse põhjuseks haigus, millega kaasneb raua imendumishäire sooles. Üheks sagedasemaks on teraviljavalgu talumatus ehk tsöliaakia. Klassikalisel juhul ilmneb lapsel paar kuud pärast putrude menüüsse tulekut kaalupeetus või vähene kaaluiive ja sageli on ka roe vedelapoolne ning suures mahus.
Kokkuvõte: selleks, et vältida rauavaegusaneemiat, vajab laps alates II elupoolaastast iga päev lisatoitu . Püreesid, putrusid ja liha, mida toidetakse lusikaga!
