Mina olen pisikene,
lühike on minu looke.
Kallis jõuluvana, tere,
palun anna piparkooke!
Kelle jäljed valgel lumel,
keda näevad lapsed unes?
Kes siin istus kes siin astus,
linnukesed teavad vastust?!
Tere,kallis jõulumees,
väike tüdruk on su ees,
luba, et ma tantsin veidi,
ma sain päkapikult kleidi.
Laulu võiksin laulda ka,
aga ainult emaga.
Jõuluvana punanina,
hüppas üle laualina,
laualina kärises,
jõuluvana värises.
Jõulumeest on saatnud edu,
tema põdral nelivedu.
Saani peal on nahkne tool,
ABS ja rallirool.
Jänkul polnud jõulupuud
jänku palus: väike kuusk
kasva mulle jõulupuuks.
Ruttu, ruttu kasvas kuusk
jänku saigi jõulupuu.
Jõulumees on rikas mees,
tuli meile BMW's.
Tuli tuppa, istus maha,
küsis kes nüüd kinki tahab.
Mina jooksin kohe sinna,
andsin luuletusel minna.
Jõuluvana vaata mind,
mina veel ei tunne sind.
Teen su habemele pai
kui on valus ütle ai!
Pöialpoisil pöial suus
leidis metsast jõulupuu.
Miks ta seisab, pöial suus,
kui sai kena jõulupuu?
Poiss on väike,
puu on suur.
Kuidas koju viia kuusk?
Tulgu jõulud lõbusad
piparkoogid magusad,
et kõik te soovid täituksid
ja mured rõõmuks muutuksid.
Uus aasta õnne toogu
vana kaunilt meelde jäägu.
Juba valge vaip on maas.
Valged majad,valge laas.
Helbeid täis on aknaklaas.
Vaata. Ära ainult pühi
Seal on kirjas ju: HÄID PÜHI !
aga mina neid ei näinud,
Nägin ainult kingipakke,
nüüd ma hüppan rõõmust lakke.
Tänama peab jõulutaati,
tema ju need kingid saatis.
Olen mina päkapikk,
umbes meetri jagu pikk.
Jõuluvana nõuab palju,
jagada ei jõua nalju.
Ära siis imesta,
kui ma sind ei nimeta.
Jõuluvana kulla pai,
kingi mulle suhkrusai.
Mina olen pisi-pisi,
ära minult salmi küsi!
üle karge lume,
pisikene ingel,
paljajalu tuleb.
Süda soe ja särasilmil,
külma ta ei taju,
kannab kuuma küünlaleeki,
läbi valge saju.
Kõige ilusam KUU on Jõulukuu,
kõige ilusam PUU on Jõulupuu,
kõige ilusam MEES on Jõulumees,
kõige ilusam AASTA ootab ees!
Nipet-näpet, nikki näkki,
vorstikest ja verikäkki,
rasvast kapsast, paksu pekki,
sandikene saia mekki
jõuti jõulu ootes teha
nääris ära närida.
Agar pagar,
ahjuplaadil tegi piparkoogist taadi,
ent kui taat sai võetud ahjust,
hakkas pagaril tast kahju.
Kahju oli taati müüa,
kahju oli taati süüa.
Mõtles - kuusetippu ta,
panen ehteks rippuma!
Panen akna peale sussi,
ootan päkapiku - Jussi.
Kui ma olen hea laps,
siis ta kommi tooma kraps!
Jonkat-jonkat, jõulud teel on,
mina ootan pühi.
Aknalaual ikka veel on
suss mul siiski tühi.
Päkapikk, ma kardan seda,
päevad segi ajas.
Norskamas ma nägin teda
eile kaubamajas.
Alles olin mina väike,
paistis pilve tagant päike.
Uskusin siis päkapikke,
tehtuid krutskeid imelikke.
Sussi sisse tõid nad komme,
eile, täna, ülehomme.
Vastu neile andsin kinke,
komme, kirju, palju pilte.
Nüüd kui olen suurem juba,
Päkapikul päevad vabad.
Päkal tekkind uued sõbrad,
poisipead ja hobusabad.
Suureks saades mõtlen ikka,
kuidas veelkord näha Päkka.
Heidaks voodi unetuttu,
ootaks Päkka ajaks juttu
Päkapikk ja ingel
teel on jõuluööl.
Talveajal vingel
nad on ikka tööl.
Üks su sussidesse
maiustusi toob,
teine südamesse
jõulurõõmu loob
Päkapikk ja ingel
teel on jõuluööl.
Talveajal vingel
nad on ikka tööl.
Üks su sussidesse
maiustusi toob,
teine südamesse
jõulurõõmu loob
Kena kuldne kringel
on mu jõulusalmis.
Selle tuttav ingel
tegi ahjus valmis.
Veel on hõbepähkleid
minu jõululoos.
Päkapikkudega
korjasin neid koos.
Päkapikk on väike mees,
kõnnib tasa lume sees,
habe kohev,habe lai,
tahaks teha talle pai.
Reinuvader sügas kõhtu,
kuni kätte jõudis jõuluõhtu .
Istus kuuse alla ta,
jõuluvana ootama !
Oh jõuluaeg, oh jõuluaeg,
millal sina tuled?
Mul on valmis juba kingid,
praed ja küünlatuled.
Kuuse jaoks ei ole vaja
väga palju ehteid.
Tema ootab lahket maja,
rõõmu,mis on ehtne.
Paksust metsast meie pärast
toodi teda siia.
Ta ei kasva meie pärast
suureks mitte iial.
Pähe tutt ja suhu lutt,
see on minu jõulujutt.
Kuuse otsast kukkus käbi,
minu luuletus sai läbi.
Meie oleme ka valmis
tervitama jõulumeest:
ema lapse eest loeb salmi,
laps sööb kommi ema eest.
Kop, kop, ukse taga,
külla tuleb jõuluvana,
suure kingikotiga,
maiustuse pakiga.
Ootasin jõuluvana
Adolf Rammo
Ootasin, ootasin ähmispäi.
Jõulutaat, paistis, et hiljaks jäi.
Lõpuks ta tuli ja teretas,
punases kuues ja kerekas.
Kurtis, et lumi on kole paks,
kaduda tahtnud tal tee ja jaks.
Keerutas veelgi, et nii ja naa,
tragi saab kingi ja laisk ei saa.
Arutas, mis ta seal arutas,
kotisuu lahti ta harutas.
Ei tulnud pikalt mul tingida,
salmi eest sain paari kingi ma.
Pihuga peale sain präänikuid.
Näib, et ta armastab väänikuid.
